Kreeka

 

 

Kreeka nädal Aurinkos 14.-21.07. – pakkumised Zakynthose ja Santorini reisidele!

ESMAKORDSELT EESTIST OTSELENNUGA VÕLUVALE ZAKYNTHOSE SAARELE reisid 23.07.- 03.09., al. 399 €/in.  

Soodustus kuni 270 € reisija kohta!

2* Krinas Villas, stuudio söökideta, al. 399€/in
2* La Sirena, stuudio söökideta, al. 409€/in
3* Diana, kahene tuba hommikusöögiga, al. 499 €/in.
4* Azure Luxury Villas, villa 6-le, söökideta, al. 599 €/in.
3* Aquis Avalon, kahene tuba, poolpansion, al. 629 €/in.

REISID ROMANTILISELE SANTORINI SAARELE 28.08.-25.09., al. 399 €/in. 

Soodustus kuni 230 € reisija kohta!

2* Anastasia, stuudio söökideta, al. 399 €/in
2+* Karidis, kahene tuba hommikusöögiga, hind al. 409 €/in
2* Fomithea, stuudio söökideta, al. 469 €/in
4* Agean Plaza, kahene tuba hommikusöögiga, hind al. 749 €/in

Majutusega paketi hinna sisse kuulub:
·  Edasi-tagasi lend alates Tallinnast
·  Hotellitransfeerid sihtkohas
·  7 ööd majutust ja söögid vastavalt valitud hotellile
·  Eestikeelse esindaja teenused sihtkohas

Lisatasu eest:
·  Majutus üheinimese toas
·  Reisikindlustus
·  Ekskursioonid

Kampaania reeglid:
·  Broneerimine 14.07 - 21.07.2014 või kuni soodushinnaga kohti jätkub (st kuni soodushinnad on broneerimissüsteemis nähtaval).
·  Soodushinnaga kohtade on arv piiratud.
· Pakkumises toodud majutusega reisipakettide hinnad kehtivad kahele inimesele majutusega kaheses toas.
· Alla 2 a lapsed maksavad 50 EUR ilma oma lennu- ja voodikohata. Lastele kehtivad soodustused normaalhinnast vastavalt hinnakirjale. Reisipaketi puhul saavad 2-14 a lapsed allahindlust koos kahe vanemaga reisides 25%, ühe vanemaga reisides 10%. Juhul, kui soodushind tuleb soodsam, rakendub soodsaim hind.
· Majutus üheinimese toas on võimalik, kui hotellis on saada üheinimese tube. Sel juhul lisandub kampaaniasoodustusele ühese toa lisamaks.

 

 

Uus Kreeka sihtkoht, esimest korda Eestist otselennuga võluvale ZAKYNTHOSe saarele,

reisid  23.07.- 03.09,  al. 399 €/in.  

Soodustus kuni 250 € reisija kohta!
2* Krinas Villas (Argassi), stuudio söökideta, al 399 €/in
2+* La Sirena (Argassi), stuudio söökideta, al 409 €/in
2+* Planos (Tsilivi), 1 magamistoaga apartement söökideta, al 489 €/in
3* Di Palai (Tsilivi),  stuudio söökideta, al 469 €/in
3* Park (Tsilivi), kahene tuba hommiku- ja õhtusöögiga, hind al  569 €/in
3* Crystal Beach (Kalamaki), kahene tuba hommikusöögiga, al  589 €/in
4* Zante Maris (Tsilivi), kahene tuba kõik hinnas, al  779 €/in

Ainult lend Zakynthosele -  hind al 249 € (soodustus kuni 200 € reisija kohta)

Rohkem infot Zakynthose kohta leiad siit

Majutusega paketi hinna sisse kuulub:
·  Edasi-tagasi lend alates Tallinnast
·  Hotellitransfeerid sihtkohas
·  7 ööd majutust ja söögid vastavalt valitud hotellile
·  Eestikeelse esindaja teenused sihtkohas

Lisatasu eest:
·  Majutus üheinimese toas
·  Reisikindlustus
·  Ekskursioonid

Kampaania reeglid:
·  Broneerimine kuni 14.07. või kuni soodushinnaga kohti jätkub (st kuni soodushinnad on broneerimissüsteemis nähtaval).
·  Odavaim hind sõltub väljumise kuupäevast ja hinnad on reisiti erinevad.
·  Soodushinnaga kohtade on arv piiratud.
· Pakkumises toodud majutusega reisipakettide hinnad kehtivad kahele inimesele majutusega kaheses toas.
· Alla 2 a lapsed maksavad 50 EUR ilma oma lennu- ja voodikohata. Lastele kehtivad soodustused normaalhinnast vastavalt hinnakirjale. Reisipaketi puhul saavad 2-14 a lapsed allahindlust koos kahe vanemaga reisides 25%, ühe vanemaga reisides 10%. Juhul, kui soodushind tuleb soodsam, rakendub soodsaim hind.
· Majutus üheinimese toas on võimalik, kui hotellis on saada üheinimese tube. Sel juhul lisandub kampaaniasoodustusele ühese toa lisamaks.

 


 

KREETA- muinasjutuline, tuulte ja müütide saar


Kreeta saar on üle elanud nii paremaid kui halvemaid aegu. Vanad minoslased, kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, veneetslased, türklased - kõik need erinevad rahvused ja kultuurid on jätnud Kreetale oma jälje. 20. sajandi algusest on Kreeta saar olnud Kreeka Vabariigi üks osa. Viimastel aastakümnetel on Kreetast saanud paljude rahvaste lemmik puhkekoht. Kaunid mäestikud, puhta veega rannad, huvitav kultuuripärand, maitsvad toidud ja veinid ning pingevaba atmosfäär on ainult osa Kreeta voorustest, mida üles jõuab lugeda. Geograafiliselt on Lääne-Kreeta üldiselt mägisem ja rohelisem kui saare idaosa, mis on kaljusem ja lagedam. Kogu saarel on ainult üks järv – Kournas, mis asub Hania lähistel. Vahemere suuruselt viies ning Kreeka suurim saar pakub midagi kõigile: lastele veeparke, vallalistele pidusid ja romantikat, peredele parimat puhkust, loodushuvilistele matkaseiklusi ja kordumatuid vaateid, gurmaanidele maitseelamusi...

Hania on üks Kreeta vanimaid linnu, mis asutati juba varajasel antiikajal, mil ta oli Küdoonia antiikasustuse pealinn. 1252 ostsid Hania ristisõdijatelt veneetslased, kelle päranduseks on siinne muinasjutuline vanalinn ja kaunid sadamakindlused. Veneetslased aga vandusid alla türklastele ning Osmani impeeriumi koosseisus sai Haniast saare pealinn. Tänapäeva Hania keskaegselt kitsaste tänavate kõikvõimalikest soppidest leiate suveniiripoekesi ning romantilisi kohvikuid.
Vahemerelisele kliimale on omased pikad väga soojad suved ning suhteliselt niisked talved. Lääne-Kreeta Hania piirkonda on oma püsiva ilma poolest üks soositumaid suvituspiirkondi. Juulis ja augustis ei saja reeglina üldse, merevee temperatuur püsib 25 kraadi juures ja õhutemperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini varjus, seda küll vaid rannikualadel.
Kesksuvel (juulis-augustis) on ilm palav tänu Liibüa kõrbetest saabuvatele tuultele, mis toovad endaga kaasa liiva ja tolmu. Sel ajal on ka rannaliiv üsna kuum, soovitav on kaasa võtta rannasussid. Septembri lõpul võib esineda päikese loojudes jahedaid tuuleiile. Samuti võib lainetuse tõttu esineda ajutisi ujumispiiranguid.
Santorini on Küklaadide lõunapoolseim saar. Õigusega kannab ta nime - Kreeka kroonijuveel. Alles Santorinil saate aru, et piltpostkaardi ilu võib osutuda reaalsuseks. 80 % Kreekat reklaamivaid vaated on pildistatud just Santorinil ning õigusega on see saar olnud läbi aegade kunstnike ja boheemlaste meelispaigaks. Santorinile on kordumatu jälje jätnud 1450 aastal e.m.a toimunud vulkaanipurse, mis oli Vahemere piirkonna suurimaid. Vulkaanipurse tekitas saare keskele hiigelkraatri jagades selle tükkideks ja hävitades Minose kultuuri.

Pealinn Iraklion
Kreeta pealinn on suuruselt viies linn Kreekas. Iidse Minose tsivilisatsiooni hõngu säilitanud Iraklion on kaunis sadamalinn, mille kaide ääres seisavad ankrus nii moodsad parvlaevad kui kaluripaadid. Iraklion koosneb kahest osast: tänapäevaste poodide, parkide ja rohkete haljasaladega uuslinnast ning veneetsia purskkaevude, turgude, vanaaegsete ja ka nüüdisaegsete tänavakestega vanalinnast. Linna väljakutel pakub silmailu lopsakas rohelus. Iraklioni südames Vabaduse platsil asuvas arheoloogiamuuseumis on palju avastamisväärset: Knossose palee originaalfreskod, ainulaadsed ülemaailmse tähtsusega arheoloogialeiud neoliitikumist Rooma impeeriumi epohhini. Iraklion ahvatleb külastajaid oma liivaste mererandade, mitmekesise hotellivaliku ning terve suve kestva peomeeleoluga.

Agios Nikolaos
Kauni Mirabello lahe sopis asetses kunagi väike sadamalinn, mis sai oma nime meresõitjate kaitsepühaku Püha Nikolause järgi. Sadam oli oluline impordi- ja ekspordikeskus ning sisemaalt saadetud toodete kauplemiskoht. Linn oli kujunenud selle keskel oleva võluva Voulismeni järve ümber. Legendi järgi oli järveveel kaunistav ja noorendav mõju ning seetõttu kasutasid jumalannad seda oma supluskohana. Tänapäeval on Voulismeni järv merega ühenduses ning selle vesi on soolane. Agios Nikolaos on Lassithi maakonna pealinn ja üks Kreeta populaarsemaid kuurortlinnu. Kesksuvel kohtub seal inimestega kogu Euroopast ning meeleolu on üsna rahvusvaheline. Sellele vaatamata on linn säilitanud oma eheda ja algupärase meeleolu.

Kreetal on kolm asja, millega puutub kokku pea iga turist. Esiteks mõistagi hotell, kus peatutakse. Need on Kreetal ilusad. Teiseks ekskursioonid, mis viivad saare põhiliste vaatamisväärsuste juurde ja rikastavad mõistust uute kultuuriteadmistega.
Saare pealinnas Heraklionis välja kaevatud Knossoses ringi jalutades läheb fantaasia iseenesest tööle — enam kui 1000 aastat eKr ehitatud kuningas Minose lossi varemete vahel hakkad paratamatult ette kujutama, kuidas küll võis toona saareriigis elu käia. Giidi jutt, et kunagi ulatus meri lossi alla, tundub praegu, vaadates majade ning oliiviistandustega kaetud maad, uskumatu.
Kolmas ja Kreeta külastuse kõige parem osa on omal käel rändamine. Autorent saarel maksab umbes 50 eurot päev, nelja peale jagades polegi see summa niiväga hirmutav.
Tänu neljarattalisele sõbrale ja giidi juhendamisele leidsime Lääne-Kreetalt maapealse paradiisi — Balose. Kuigi selle laguuni vaiksesse randa pääseb ka paadiga, tasub sinna minna mööda mitme kilomeetri pikkust kuumaastikku meenutavat mägiteed — sealt avanevad lummavad loodusvaated.
Matk mööda mäge ja lagunenud kivitreppi võtab küll võhmale, kuid tee lõpus unustad kõik vaevad. Merevesi on helesinine ning kui tüüpiline Kreeta rand on jalgulõhkuvalt kivine, siis siin viib merre pehme valge liiv.
Aega tasub võtta ka Ida-Kreeta külastamiseks ja põigata sisse mõnda sealsesse idüllilisse külla — neid pilte, mis seal avanevad, oled harjunud nägema vaid raamatutest. Gerd Hankewitz

Kreeta plussid ja miinused
+ Vapustav loodus. Kõrged mäed säravsinise mere taustal – unustamatu vaatepilt!
+ Külade ajatu ja tervislik elurütm
+ Pikad liivarannad, kus vaid kohati on kiviklibu
+ Soe, mõnusalt paitav merevesi
+ Kreeklased – elurõõmsad, elunautivad, sõbralikud
+ Ehe toit ja head veinid
+ Adrenaliini tõstvad mägiteed
+ Hania ja Rethymnoni sadamad, mis muutuvad suvel suureks elust pulbitsevaks vabaõhutaverniks
+ Kreeka ja Kreeta kaasakiskuvad rütmid
- Ka siin on alustanud pealetungi rahvusvaheline rämpstoit
- Suurte kuurortide rannad on kõrghooajal ülerahvastatud
- Liiklus on kohati (ka kitsastel mägiteedel) surmapõlglikult uljas

ILM
Mõnus Vahemereline kliima. Pehmed ja niisked, vihma sajudega talved, kuid mägedes võib sadada ka lund. Suved on kuumad ja kuivad. Saare lõunaosa on kuivem ja palavam kui põhjarannik, kus asuvad kõik rahvusvaheliselt tuntud kuurordid. Oktoobris võib esineda ebapüsivaid ja tuuliseid ilmu.

KORFU – uskumatult armas.
Korfu saarel olevad kuurordid ei ole liiga suured ega tihedalt kõrghooneid täis pikitud. Saarelt leiab suures valikus väikeseid üksikute hotellidega kuurorte ning palju koduseid apartemente ja villa tüüpi majutust. Nende hulgas on nii aktiivse ööeluga piirkondi kui ka rahulikku omaetteolemist võimaldavaid paiku.

Korful on imeilus loodus. Saar on väga roheline, kõikjal suured küpressi- ja oliivisalud, palju lilli ja põõsaid. Rannajoon on sopiline ja väiksed türkiissinised lahesopid mõjuvad uskumatult armsalt. Reljeefilt on saar üsna mägine ja pakub hingematvaid vaateid merele, orgudele ja küladele. Saarel on suur valik erinevaid randu - liivaseid ja kiviseid, laiemaid ja kitsamaid. Osa rannasoppe on ligipääsetavad ainult merelt. Korfu lähiümbruses on veel mõned väikesaared, kuhu korraldatakse laevasõite. Saare põhjaosa paikneb praktiliselt vastu Albaaniat, nii et sealgi tasub ära käia. Suvel on Korful garanteeritud päikesepaiste ja soe ning puhas meri. Lisaks saab seal nautida kõiki traditsioonilise kreeka köögi hõrgutisi.
Durrellite Maasikaroosa maja on siiani Barbati külas mäeküljel näha - kuigi mahajäetud ja murenev ning tihnikusse kasvanud aiaga, aga armas ikka. Ja vaade, mis sealt avaneb, on imeline!

Alla 600 ruutmeetri suuruse Kreeka väikesaare Korfu küpressi- ja oliivisalud on paljudel lapsepõlves juba korra läbi rännatud – loomasõbra ja kirjaniku Gerald Durrelli raamatu «Minu pere ja muud loomad» kaudu.
Kui satute puhkust veetma mõnes teises linnas peale pealinna Korfu, on nädala täitmiseks mõistlik rentida auto ja saarele omal käel tiir peale teha. Et autorentnikud tahavad üheks päevaks antud auto enne pimedat tagasi saada, on mõttekam raha välja käia kahe päeva eest – siis jõuab kõik kohad üle vaadata. Näiteks külastada Sissy nime all tuntud Austria-Ungari keisrinna siiani täies ilus suvepaleed, kus läbivaks teemaks on nõrga kannaga Trooja sõdur Achilleus.
Liigeldes tuleb arvestada, et Korfu saare mägiteed pole magistraalid. Rohkelt on seal väikesi, kitsaid ja kurvilisi lõike, mis panevad proovile nii autojuhi oskused kui nõrgemate närvidega kaassõitjate julguse: tihti jooksevad vaid kahe meetri laiused (sealjuures kahesuunalised!) teed püstloodis ülesmäge või mitmesaja meetri sügavuse kuristiku veerel. Jääb vaid loota, et keegi vastu ei sõida!
Korfult saab sõita ekskursioonile ka naabersaartele ja isegi Albaanias ära käia. Igatahes pole kahtlustki, et see pisike roheline saar Ioonia meres jätab teile vaimustava mulje! Maria Rähn
Jook: Kohalikud veinid
Veine on Korful valgeid ja punaseid, kuivi ja magusaid. Mägedes võivad kohalikud naised, vaatamata isegi sellele, et autoroolis oled, sulle suure topsitäie omatehtud veini sisse kallata. Loomulikult saab seda ka pudelites kaasa osta (kuni 75 krooni pudel). Vein on värske ja imemaitsev. Poeveinidega on nagu odavate veinidega ikka – võib juhtuda, et satud suurepärase otsa, aga samahästi võib juhtuda, et pärast on kolm päeva kõht lahti.

Toit: Moussaka, kalmaarid, kreeka salat ja kebab
Neid nelja hõrgutist tuleb Korful ilmtingimata proovida, kuid pea seejuures silmas mõnd asja. Kui rahvustoitu moussakat, kreeka salatit ja kalmaare võib leida igat moodi tehtuna, siis kebabiga on teine lugu. Naljakal kombel on traditsiooniliselt lambalihast valmistatavat rooga kebabi Korful saada üksnes kana- ja sealihast. Kui lambaliha küsida, vaadatakse sind väga imestunud näoga ja öeldakse – seda meil küll pole! Lisaks topitakse kõikjal toidu juurde suur ports friikartuleid. Kui pole soovi mõnusat maitset rasvaste kartulitega rikkuda, tuleb müüjat ennetades resoluutselt teatada: «No chips!» (Ei friikatele! – toim).
Raamat: Gerald Durrelli «Minu pere ja muud loomad»
Sellest humoorikast raamatust tuntud maasikaroosa maja on saarel täiesti alles. Majakese asukoht tasub aga endal giidi abil enne selgeks teha, sest kohalikud elanikud ei ole Durrellist midagi kuulnud ning seega tee juhatamisel pole neist vähimatki kasu.

ILM
Valitseb meeldiv Vahemereline kliima. Talved on pehmed ja niisked, suved kuumad ja kuivad. Suvel puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled ning palavus ei tee liiga.

Keskmine päevane õhutemperatuur

juuni

juuli

august

september

 oktoober

28

31

31

28

23

Öine õhutemperatuur

juuni

juuli

august

september

 oktoober

20

19

20

18

16

Merevee temperatuur

juuni

juuli

august

september

 oktoober

21

24

26

23

23

 

RHODOS – päikeseline saar Rhodos on Egeuse mere Dodekaneeside (kr.k. ‘12 saart’) saarterühma suurim ja Kreeka suuruselt neljas saar.
Rhodosel on 300 päikesepaistelist päeva aastas ja kõrgeim aasta keskmine temperatuur Kreeka saarte hulgas. Kuum, päikseline suvi, soe meri ja kaunid rannad, rohked antiik- ja keskaegsed mälestusmärgid ning arvukad lõbustusutused on teinud saarest puhkajate meelispaiga. Populaarsusele aitavad jõudsalt kaasa kerged kohalikud veinid, rikkalik söök ja rütmikas kreeka muusika.
Rhodose maksimaalne pikkus on 78 kilomeetrit ja laius kõigest 38 km. Nädalaga jõuab huvi korral saarele tiir peale teha ja kõik oluline ära vaadata. Kindlasti tuleks tutvuda Rhodose linnaga ja Lindose maalilise akroplisega, tiirutada saare keskosa mägikülades ning nautida mõnusaid rannahetki väikestes lahesoppides saare turistidest puutumata lõunaosas.
Saare lõunatipp Prassonissi on lainelaudurite paradiis. Tugevad tuuled meelitavad kohale sadu surfifanaatikuid, kes sätivad oma autod, vagunelamud ja telgid otse rannale, et mitte ühtegi väärtuslikku minutit kaotsi lasta.
Rannad
Rhodosel on suur valik randu. Päevitamiseks ja ujumiseks sobivaid randu leidub ka Rhodose linnas. Lääneosa rannad Ixia ja Ialyssos on kiviklibused ja enamasti tuulised. Seetõttu ei ole seal suvel liiga palav. Head liivarannad on idarannikul Falirakis ja Lindosel. Idarannikul ei puhu reeglina tuul ning õhutemperatuur on mõni kraad kõrgem kui läänerannikul. Suhteliselt vähemrahvastatud suurepärased liivarannad on idarannikul Kalitheas ja Tsambikas (Faliraki ja Lindose vahel)
Meie kuurordid on pealinn Rhodos, sellest u 14 km kaugusel paiknev saare populaarseim rannaküla Faliraki ning pealinnast u 5 km kaugusel asuv väike ja hubane Ixia. Kuurordid asuvad saare põhjaosas ning on tuntud mitmekesiste ajaveetmisvõimaluste poolest
Transfeer hotellidesse kestab olenevalt kuurordist 20 min kuni 1 tund.

Miks Rhodos?

Tänu külluslikule päikesepaistele, arvukatele randadele ja mõnusalt kreekapärasele atmosfäärile, on Rhodos Kreeka üks populaarsemaid puhkekeskusi. Saar on väike ja hea infrastruktuuriga, seega on turistile on mugavalt kättesaadavad kõik puhkamisvõimalused ja vaatamisväärsused. Loodus on lopsakas ja mitmekesine, liivarandadest kuni männimetsadega kaetud mäenõlvadeni.

Rhodosel saab nautida ka ehedat Kreekat, sest saare lõunaosa on turistide poolt veel „vallutamata” ja säilitanud oma traditsioonilise ilme – väiksed valged majad mäenõlvadel, külatavern plataanipuude varjus, kuhu kohalikud uudiseid vahetama kogunevad, oliivisalud ja võrratud vaated. Loomulikult käib Rhodosega kaasas rütmikas Kreeka muusika, mõnusad veinid, maitsvad road ning lõbus suhtlemine.

Rhodos sobib kõigile: nii täiskasvanuile kui ka lastele, nii peredele kui üksikutele seiklejatele. Siin on mõnusaid randu, lahedaid laevasõite, vee- ja lõbustuspark, mitmeid muuseume. Sumedatel suveöödel kutsuvad päikeserammestust välja elama varajaste hommikutundideni avatud baarid ja klubid. Rhodosel leiab ka lastega pere õhtu veetmiseks sobiva mängunurgaga restorani või kohviku, kus hilisõhtuni ringisagivaid jõnglasi keegi altkulmu ei vaata.

Rhodosel leiavad ajaloohuvilised meeldejäävaid elamusi nii antiikkultuurist kui ka keskajast. Saarel on mitu külastamisväärset antiiklinna – Lindos, Kamiros, Ialysossos. Keskaega satute Johanniitide Ordu rajatud Rhodose kindlus-vanalinnas ning lääneranniku kõrgetel kaljudel asuvates Monolithose ja Kritinia kindlustes, mille varemetelt avanevad imelised vaateid türkiissinisele Egeuse merele.

Pealinn Rhodos on vaatamisväärsus omaette. Jalutuskäigust kaunis vanalinnas jääb pikaks ajaks kõrvu kumisema tuulekellade helin. Otse linnamüüride taga loksub meri ning kesksuvises leitsakus on päästev meretuul leevenduseks ülekuumenemise vastu. Laevaga imposantsesse Rhodose sadamasse sõites ei ole veidi kujutlusvõimet appi võttes raske vaimusilmas näha taamal hiigelsuurt päikesejumal Heliose pronkskuju. 3 saj eKr olevat see seitsme antiikmaailma ime hulka kuulunud Rhodose Koloss seisnud 32 meetri kõrguse gigandina otse Mandraki sadamas. Linnaväravatest sisse kõndides avanevad keskaegsed tänavad, mis kutsuvad ringi uitama ning avastama müüride vahele peidetud ajalugu. Sumedatel suveõhtutel aga nauditakse romantilises atmosfääris baaride ja restoranide melu.



ILM

Kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öine temperatuur on juunist septembrini mõnusalt soe: 21-24 kraadi, oktoobris u 19 kraadi.

Keskmine päevane temperatuur:

juuni

juuli

august

september

 oktoober

26

30

31

26

23

 

 

 

Thessaloniki Halkidiki poolsaar – Poseidoni kolmhark

Sätendav taevasina ja teemantrohelisus, lõputu liivane rannajoon ja meri justkui aromaatsete männipuudega kaunistatud ühtne tervik. Hästikaitstud liivane mets koos vahel enam kui 2000 aasta vanuste puudega. Õhus on tunda vaigu ja soolase mere lõhna…. See on Halkidiki poolsaar.
Poolsaar asub Makedoonia provintsis Egeuse mere lähistel. Tegemist on Kreeka ühe kaunima ja ökoloogiliselt puhtama piirkonnaga.
Halkidiki - üks suurimaid turismikeskusi. Fantastilised hotellid, lõputud rannad ja puhas Egeuse meri meelitavad turiste siia üle kogu maailma. Külalisi tervitab lopsakas taimestik ja sätendava mere kohal kõrguv pilvitu taevas. Ümbruskonnas asub palju traditsioonilisi ajalugu ja kaasaegset glamuuri peegeldavaid Kreeka maju.
Kohaliku maastiku huvitavateks vaatamisväärsusteks on Petralona koobas, Olinthose varemed, Athose klooster. Halkidiki poolsaart nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks, sest kaardil vaadates meenutab paik justkui kolmesõrmelist kätt. Iidse legendi kohaselt võidelnud hiiglased Athon ja Sithon ühe kauni näki armastuse pärast, kuid ühel päeval katkenud merejumal Poseidonil kannatus, ta visanud oma kolmhargi ja jaganud Halkidiki kolme ossa. Kolme uut „sõrme“ hakati kutsuma Kassandraks, Sithoniaks ja Athoseks.
 
KOHTI, MIDA KÜLASTADA
Olümpose mägi  

Olümpos on Kreeka kõrgeim mägi (2917 m.) ja 12 antiikmütoloogia jumala püha elupaik. Imekaunid vaated ja hämmastav Egeuse mere panoraam ning piirkonna eriline õhustik aitavad mõista, miks jumalad just selle paiga oma elukohaks valisid. Kreeklased uskusid, et nende jumalad elasid Olümposel. Legendaarse mäe jalamil asub antiikne linn Dion. Siin käidi kummardamas Zeusi ja teisi Olümpose jumalaid, toodi neile ohvriande, linnaväljakul korraldati linnaelanike debatte ning teatrietendusi ja tuliseid spordivõistlusi.
Linn kosus ja pikka aega valitses inimeste ja jumalate vahel harmoonia ja solidaarsus. Oma Ida sõjaretke eel palus Aleksander Suur Olümpose jumalatelt eestkostet ja õnnistust. Täna võib külaline näha Dionis erinevate aegade jäänukeid: Isise ja Artemise templeid, Kreeka ja Rooma amfiteatreid, Rooma terme, varakristlikke basiilikaid ja erinevaid ühiskondlikke hooneid.
 
Thessaloniki 
Kreeka suuruselt teine linn, Makedoonia pealinn, Thessaloniki asutati aastal 315 e.Kr. Nime sai linn Makedoonia kuninga Kassandrase naise ja Aleksander Suure õe Thessaloniki järgi. Linn oli Makedoonia kuningate alatises soosingus ega kaotanud kunagi oma tähtsust ja mõju. Tänapäeva Thessaloniki on õitsev, lärmakas, nooruslik metropol kaasaegse hoonestuse ja ostukeskuste, restoranide ja kõrtsidega. Igal aastal toimub siin rahvusvaheliselt tuntud kaubandusmess.
Kindlasti peavad Thessalonikit külastama kõik ajaloo ja antiikkunsti huvilised. Linna hiilgavat minevikku tuletab meelde 15. sajandil veneetsia meistri poolt rajatud Valge torn. Püha Demetriose basiilika ajalugu ulatub varakristlikusse aega. Linna kirik, mis on saanud oma nime linna patrooni järgi, on üks Kreeka õigeusu märkimisväärsemaid monumente. Seda ehivad imekaunid freskomaalid ja unikaalsed mosaiigid. Külastajate seas on linna ajaloo- ja kultuurimälestistest kõige populaarsemad Sofia basiilika (6. saj), Kaheteistkümne apostli kirik (13. saj); Imperaator Galeriuse triumfikaar (303 AD), mis ehitati selleks, et märkida pärslaste alistamist Mesopotaamias ja Armeenias; Rotunda ehk Galerius III mausoleum, mis hiljem kujundati ümber kristlikuks kirikuks; keskaegsed lossimüürid koos panoraamvaatega linnale ja lahele.
Thessaloniki arheoloogiamuuseumis ootab külastajaid huvitav ja rikkalik näitus antiik- ja Rooma ajast. Muuseumi uhkuseks on aga unikaalsed Makedoonia Philippos II hauakambrist pärit kuldehted ja muud esemed, mis tulid päevavalgele M. Andronicuse ekspeditsiooni käigus ja vallandasid tõelise sensatsiooni.
 
Meteora kloostrid 
Orus asuva Kalambaka linna kõrval kõrguvad hiiglaslikud kaljud, mille otsas asuvad Meteora kloostrid justkui inimesele kättesaamatud kotkapesad. Sõna „Meteora“ tähendab kreeka keelest tõlgituna „õhus hõljuv“ ja võib öelda, et need sõnad iseloomustavad suurepäraselt Kalambakas asuvaid kloostreid, mis on ehitatud 300 m kõrgusele järskudele kaljudele Pineiose oru kohal. Peakloostri Megalo kloostri rajajaks peetakse munka Püha Afanaseust, kes 1360. aastal Athoni mäelt Kalambakasse saabus. Legendi kohasel paiknes munga elukoht nii kõrgel, et vaid ingel või kotkas võis ta nii kõrgele viia. Afanause õpilane, serblaste kuninga poeg Josif jätkas õpetaja käidud teed ja ehitas 30 aastat hiljem paika veel teisegi kloostri. XV–XVI sajandil, mil Tessaalia vallutasid türklased, rajati enam kui 30 uut kloostrit. Kloostrid ehitati kivist, kaeti punaste kivikatustega ja rõdud valmistati puidust. Kloostrites oli palju väikseid ja kitsaid konge ja ühine söögituba. Valdavalt oli tegemist mungakloostritega, kuid mõned olid mõeldud ka nunnadele. Pärast Esimest maailmasõda, mil turistid kloostrite suhtes üha enam huvi ilmutama hakkasid, rajati siia uued teed. Täna pääseb kloostritesse mööda kivisse raiutud kaljutreppe. Paljudes kohtades tuleb ohtlikke kuristikke ületada kitsukeste sildade kaudu. Siinsetes, muljetavaldavaid mäevaateid pakkuvates kloostrites asub ainulaadseid freskosid, ikoone ja gravüüre
 
Petralona - Punaste kivide koobas
Kaciko mäe lähedalt Petralona koopast leiti enam kui 700 000 aasta eest elanud neandertali inimese säilmeid. Praegu asub siin muuseum. Külastajad saavad imetleda imeilusaid stalaktiite ja stalagmiite (turistidele mõeldud teekond on umbes 600 m pikkune). Puhkepausi võimalus Nea Mudania linnakeses.
  
Athos 
Athose poolsaar, niinimetatud idapoolne sõrm on 40 km pikkune ja 8–18 km laiune. Poolsaarel asub kuulus Athose mägi, munkade ja erakute elupaik. Praegu asub siin 20 suurt ja 12 väiksemat kloostrit. Paik sai tuntuks pärast kristluse tulekut ja 963. aastal läks koht ametlikult jumalasulastele. Samal aastal, pärast seda kui imperaator Fok oli kinkinud poolsaare munkadele, kerkis siia esimene klooster. Athose riigi õitsengu ajal elas siin ligemale 40 000 munka. Tänapäeval elab neis rohelusse uppuvates kloostrites umbes 1500 munka. Naisi ei lubata kloostrite lähedusse juba alates aastast 1060, mil keiser Konstantinus vastava keelu kehtestas. Mehi ja poisse lubatakse sellele püha kogukonna mäele endiselt vaid eriloa alusel. Vaatamata sellele, et piirkonda on tabanud mitmed rünnakud ja tulekahjud, ei ole paik oma keskaegset vaimsust kaotanud. Tänaseni puuduvad siin elekter ja transport, teed on vanad ja kitsad. Sellele vaatamata asuvad poolsaarel hindamatud aarded – rohkete ikoonidega Bütsantsi kirikud, liturgiarekvisiite täis pühakojad ja hinnaliste käsikirjadega raamatukogud. Athose poolsaart peetakse kolmest poolsaarest kõige kaunimaks. Paiga looduslik ilu ei jäta külmaks ühtki inimest.

 

 

Küsi lisa: asap@asaptravel.ee