Portugal

 


PORTUGAL ALGARVE, ALBUFEIRA, FARO- peadpööritav reisikogemus

FARO - SUREMATUKS LAULDUD EUROOPA PARADIIS

Portugali reisidele hinnapakkumisi leiate >>SIIT>>

Kujutage ette suve ja kõige muretumat puhkust, rahulikku merd ja liivaranda, hõrgutavat sööki ja päevitunud puhkajaid. Kõikjal, kuhu vaatate, näete kaljusid ja ookeani. Teid ümbritsevad kirkad värvid panevad silmi kissitama: smaragdroheline vesi, valge liiv, heleroheline rohi, selge sinine taevas ja ehitiste pimestav valge. See on Algarve. Kui olete seda paika kord oma silmaga näinud, ei teki teil enam mingit küsimust, miks see Lõuna-Portugali piirkond on armastatud nii paljude puhkajate poolt üle kogu maailma. Igal aastal tervitab Algarve 5 miljonit külastajat.
Faro linn jaotab Algarve rannajoone kaheks selgestieristatavaks osaks. Lääne pool pakub klassikalisi postkaardi-maastikke, sealhulgas fantastiliste kaljurahnude vahele peituvaid lahesoppe. Rannikuala kõige eksootilisem osa jääb Lagose, Armacao de Pera ja Albufeira kuurortide alale, hõlmates ka ajaloolise linna Sagresi neeme. Lääne osa ilmestavad pigem kaljud kui liiv, kuid piirkonna metsikute randade ilu on võrreldamatu. Farost ida pool moodustavad rannikulähedased, lummavad saared katkematu ahela. Saari on lihtne külastada praamidega, mis väljuvad kõikidest kuurortidest. Ida pool on vähem turiste ja rohkem ruumi autentse Portugali õhustiku tunnetamise jaoks. Idapoolsed rannad pakuvad mitmekülgseid veespordivõimalusi.
Algarve sisemaa-aladel võib kohata taaskord teistsuguseid maastikke – igal kevadel õieilu pakkuvate viljapuuaedade ja mandlipuuhiitega vürtsitatud viljakaid tasandikke. Ookeanist veelgi kaugemale sisemaale jäävaid alasid iseloomustavad künkad ja poolt Algarve geograafilisest territooriumist hõlmavate korgipuudega kaetud mäed.
Puhkus Algarves täiendab teie ajalooliste teadmiste pagasit ja on täis ainulaadseid avastusi. Iga reis on nagu teekond minevikku, täis rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit. Linnades ja linnakestes leidub hulgaliselt Rooma templeid, rikkalikult kaunistatud kirikuid, suursugust minevikku meenutavaid merekindluseid ning suur hulk erinevaid ajaloolisi monumente.
Algarve ja kogu Portugali tõelisest olemusest võib aimu saada mitmel erineval moel. Võite avastada kitsaste keskaegsete tänavate ja alleede labürinte; nautida head sööki täiuslikus restoranis; sõlmida uusi tutvusi kirevas ööklubis; jalutada metsas; mängida golfi; proovida purjelauasõitu või püüda päikesekiiri kaljualuses lahesopis. Ükskõik, millist tegevust te eelistate, on puhkusel Algarves paradiisi mekk.
 
Kohad, mida külastada
Faro
Faro linn on Algarve piirkonna halduskeskuseks, kus elab umbes 55 000 inimest. Kõige esimesena asustasid piirkonna roomlased; hiljem sai Farost mauride valitsusala keskus. Linna kõige muljetavaldavamad hooned pärinevad aga katastroofiliste tagajärgedega 1755. aasta maavärina järgsest ajast. Siia alla kuulub peaaegu kogu linna vanalinn, mida ümbritsevad roomlaste poolt rajatud müürid. Vanalinna keskel asetseb 13. sajandi katedraal vastakuti 18. sajandist pärit episkopaalpaleega. Läheduses asus ka klooster, millest nüüdseks on saanud arheoloogiamuuseum. Muuseumis võib näha haruldast väljakaevatud Rooma mosaiiki - 10-meetri pikkusel kunstiteosel on kujutatud nelja tuule poolt ümbritsetud Neptunit. Mosaiik tuli päevavalgele raudtee rekonstrueerimise käigus. Barokkstiilis rajatud Nossa Senhora do Carmo kirik paelub oma rikkalikult kaunistatud interjööridetailide ja kullatud altariga. Samuti kuulub kiriku juurde õõvastavat vaatemängu pakkuv kabel, mida täidavad sinna maetud kohalike munkade luud. Kui astute mõned sammud turistide poolt külastatavatest tänavatest eemale, leiate end hoopis teistsuguses linnajaos, kus domineerivad lopsakate puudega rahulikud pargid ja alleed, kus jõesuudmes paikneb jahisadam ja kitsaste kanalitega randadel patseerivad uhkelt toonekured.
 
Evora 
Põhja-Algarves paikneb Évora – Portugali üks imepärasemaid linnu. Linna kõrgeimas osas võite näha elegantse Diana templi varemeid. Keerukas tänavaplaan on mauride aja pärand. Évora keskus, mida ümbritsevad keskaegsed müürid, on koduks ühele Portugali tähtsaimale gooti stiilis monumendile, 13.sajandi kateedrile, nagu ka Espírito, Santo ja Gracose kirikutele, maneristliku arhitektuuri musternäidistele. Mõjuvõimsa Avise dünastia valitsusaeg märkis Évora jaoks õitseaega. Samas peegeldab täielikku stagnatsiooni isegi tänane linna elanike arv (u 50 000 inimest), mis jääb kaks korda alla linna keskaegsele suurusele. Sellele vaatamata ulatub Évora UNESCO abiga taastatud rikkaliku ajaloopärandi võlu metsade ja mägede taha.
 
Lissabon
Allis Ubbo, Olissipo, Al Ishbunah on kõik tänapäeva Lissaboni ajaloolised nimed. Legendide kohaselt oli linna rajajaks kreeka meresõitja Odüsseus. Foiniiklaste, roomlaste ja mauride jälgi võib märgata kõikjal linnas ja kaugemalgi. Iga väiksemgi kivi annab tunnistust linna tõusudest ja mõõnadest, võimuvõitlustest, hispaanlaste sissetungist, 1755. aasta katastroofilisest maavärinast ning 1988. aasta tulekahjust, milles hävis üks linna vanimaid piirkondi.
Lissaboni ilmele lisavad vürtsi põnevad rooma, gooti ja barokkstiilis, aga ka modernistlikud ja postmodernistlikud arhitektuurinäidised, moodustades ühtse orgaanilise terviku. Lissabon on rajatud seitsmele mäekünkale ning võib tunda uhkust oma lummava südalinna Baixa üle. Baixa rajati korrapärase ruudustiku moodustava plaani järgi pärast katastroofilist maavärinat. Tagose (Tejo) jõe ääres paiknev Alfama linnaosa pääses kõigist looduskatastroofidest ning on suures osas säilitanud oma esialgse ilme. Alfama läheduses, künkal, millel kõrgub Püha Jüri (São Jorge) kindlus ning kus varemalt elasid Portugali kuningad ja kuulsad isikud, sealhulgas Vasco da Gama, lääne- ja põhjanõlval paiknevad samuti vanad linnajaod Castelo ja Mouraria. Üheks Lissaboni sümboliks on 16. sajandil Vasco da Gama maadeavastusekspeditsiooni mälestuseks püstitatud Belemo torn. Rossio nime all tuntud Pedro IV plats on olnud populaarseks rahva kogunemispaigaks alates keskaegadest. Siin peeti laatasid, karnevale ja härjavõitlusi. Mõned platsi ääres paiknevad kohvikud on tegutsenud juba 300 aastat. Linna kõige ebatavalisem rajatis on 45 meetri kõrgune Santa Justa elevaator (Elevador de Santa Justa), mis ühendab vanalinna tänavaid Karmo platsiga. Elevaator on ehitatud uusgooti stiilis ja kaunistatud puitdetailidega. Lissaboni arvukatest kirikutest tasub kindlasti külastada rikkalikult kaunistatud São Roque’i kirikut ja Estrela basiilikat.
Lissaboni vanalinna sillutis katab katastroofilises maavärinas hävinud roomlaste linna jäänukeid. Kahjuks on maa-alused tunnelid avatud külastajatele kõigest kahel päeval aastal. Portugali rahvalaul fado elab edasi ka tänase Lissaboni ööelus. Nukraid, nostalgilisi, bluusilaadseid laulusid võib kuulda pea kõikidel linnatänavatel. Valdav osa ööklubidest paiknevad Bairro Alto ja Alfama turismikvartalites. Kõige kuulsamateks fado-klubideks on Adega Machado, A Severa, Painel ei Fado ja Parreirinha de Alfam, mis kõik on suhteliselt kallid ööklubid. Kui otsite ehedat klubi, siis on Adega ei Ribatejo Bairro Altos just teile mõeldud. Sissepääs fado-klubidesse on tasuline ja mõnikord sisaldab sissepääsutasu ka jooki ja suupistet.
 
Sintra
Lissabonist loodesse jääb Sintra. Hispaanlastel on isegi kõnekäänd, mis ütleb: "Kui oled reisinud kõikjal maailmas, aga ei ole käinud Sintras, ei ole sa midagi näinud." Iidsetest aegadest alates on Sintra oma romantilise õhustiku tõttu olnud Portugali kuningate ja 19. sajandi inglise luuletajate suvituspaigaks. Isegi lord Byron kirjutas kirjas emale: "See linn, oma kõikides aspektides, on kõige võluvaim paik terves Euroopas. Kogu ilu, nii looduslik kui tehislik, mida inimene suudab ette kujutada asub siin. Kaljudest, järsakutelt ja mäekurudelt välja kasvavad lossid ja aiad, kujutletamatus kõrguses vaatega merele ja Tagose jõele asuvad kloostrid... ." Isegi 200 aastat hiljem peegeldavad need read kõige tabavamalt Sintra tegelikkust. Mauride kindluse majesteetlikud müürid, gooti kirikuid ning ornamentidega ehitud baroksed paleed jätavad kustumatu mulje igale külastajale. Mandri-Euroopa läänepoolseim punkt - Cabo de Roca neem üksnes täiustab piirkonna romantilist aurat.
 
Fatima 
Lucia, Jacinta ja Francisco, kolm Fatima linnast pärit last karjatasid parajasti oma perekondade lambaid, kui Neitsi Maarja end neile ilmutas ja lausus: "Ma tulen taevast. Ma laskusin alla selleks, et paluda teil tulla kuus korda iga kuu 13. päeval täpselt samasse kohta ja täpselt samal ajal. Oktoobris ütlen ma teile, kes ma olen ja mida ma soovin." Uudis Neitsi Maarja ilmumisest võeti vastu skepsisega ("Kuidas võib Neitsi Maarja nii hästi meie kalendrit tunda?") ja sestap olid teisele ilmutusele tunnistajaks vaid üksikud inimesed. Kolmas ilmutus tõi aga kokku mitmetuhandepealise rahvahulga ja seda vaatamata asjaolule, et Neitsi Maarjat võisid näha vaid eelpoolmainitud kolm last. Fatimas aset leidnud imetegudega kaasnesid lõputud vaidlused. Valitsus süüdistas kirikut selles, et viimane üritas petliku Neitsi Maarja ilmutuse abil taastada oma kunagist mõjuvõimu. Kolm last arreteeriti. Viimane, 13. oktoobril 1917 aset leidnud ilmutus meelitas kohale 70 000 inimest. Kõik nad olid tunnistajaks niinimetatud „päikese imeteole“. Kohalviibijad rääkisid, et kuigi päev oli vihmane, hajusid pilved ja taevas hakkas tantsima hiiglaslik tulekera, paisates õhku erksavärvilisi valguskiiri, mis ravis terveks kõik viljatud ja pöördumatult haiged. Hiljem väitsid inimesed, et pimedad said nägijaiks ning sünnist saati kurttummad said kuuljaiks. Lastele jättis Neitsi Maarja kolm sõnumit, niinimetatud Fatima saladused. Esimene palus rahu, teine hoiatas Nõukogude Liidu ohu eest ja kolmanda teadaande jättis kirik paanikavältimise eesmärgil kuni sajandivahetuseni enda teada.
Enne Neitsi Maarja ilmutust oli Portugalis mitmeid palverännakupaiku, kuid Fatima protsessioon omandas kõikide katoliiklaste jaoks üle kogu maailma erakordse tähtsuse. Endisest rahulikust külakesest sai suurejoonelise valge basiilikaga usukeskus. Linnatänavate ääres on palju majutusasutusi, parkimiskohti, kohvikuid ja restorane. Fatima suudab mahutada samaaegselt ligikaudu miljon palverändurit. Umbes samapalju katoliiklasi saabub linna igal aastal 13. mail ja 13. oktoobril. 1981. ja 1992. aastal külastas Fatimat paavst Johannes Paulus II. Kui Neitsi Maarja ilmutuse viimane tunnistaja Lucia 2006. aastal suri, jälgis tema basiilikas peetud matusetseremooniat teleri vahendusel terve Portugal.
 
Obidos ja Coimbra 
Liikudes Lissabonist põhja poole, ristuvad reisijate teed arvukate ajalooliste linnadega. Obidos kannab nime „pulmakingituse linn“ tänu ajaloolisele tõigale, mille kohaselt oli tegemist kuningate mõrsjatele tehtud kingitusega. Sellele traditsioonile pani 1282. aastal aluse Denis I, kui kinkis selle väikese külakese oma kaasale Isabelile. Linna kõrgeimas punktis asub loss, kus kuningad oma kaasadega viibida tavatsesid ja kingitusest rõõmu tundsid. Kuigi linn katastroofilise maavärina tagajärjel hävis, võib linnas endiselt tunda keskaja hõngu. Linna viib neli väravat, neist põhjas asuvad Porta da Villa väravate kaunistamisel on kasutatud traditsioonilisi Portugali telliseid.
Kuid isegi see asjaolu ei ole põhjuseks, mis muudab Obidose erakordselt romantiliseks paigaks. Kaua aega tagasi asus siin meresadam. Esialgu ujutas merevesi Obidose piirkonda, kuid 15. sajandil vesi taandus ja jättis maha tühja ala. Kõige huvitavam linnaga seotud fakt seostub aga 14. sajandil aset leidnud traagilise armastuslooga. Prints Pedro oli armunud oma naise toatüdrukusse Ines de Castrosse. Kui printsi abikaasa suri, keelas printsi isa pojal toatüdrukuga abielluda ning ajaks, mil Pedro troonile tõusis, oli Ines juba surnud. Prints lasi Inesi surnukeha üles kaevata ja kroonida. Kuninga õukond pidi tunnustama surnukeha oma kuningannana, laskudes selle ette põlvili ja suudeldes surnu kätt. Coimbras asub üks Euroopa vanimaid ülikoole, mille hoonet ehivad kullast kaunistused. Just selles ülikoolis sai alguse linnaklubides mängitava ainulaadsete fadode traditsioon. Coimbras asub ka Portugali kuulsate mälestiste ja ajalooliste hoonete minipark.
 
Porto 
Duoro jõe („Kuldne jõgi“) põhjakaldal asub Portugali teine suurim linn Porto, mille järgi on oma nime saanud ka Portugal. See on graniitlinn – vahel hall ja salapärane, eriti ookeanilt tõusva udu korral. Nagu Lissaboni, rajasid ka Porto linna roomlased, kuid sellega nimetatud linnade sarnasus ka piirdub. Portugallased ise armastavad öelda, et: "Kui Lissabon naeratab, Coimbra õpib ja Braga palvetab, siis Porto töötab.“ Kuigi linn võiks tunda uhkust oma UNESCO kaitse alla võetud jõeäärse Ribeira piirkonna arhitektuurilise mitmekesisuse üle, ei ole Porto kunagi üritanud saada turistide meelispaigaks. Pigem on linna jõukuse allikaks olnud alati kaubandus ning ka täna on Porto endiselt edukas tööstuskeskus. Külastajale võib Porto jätta hüljatud, ükskõiksete elanikega linna mulje.
Porto kesklinnas võite näha suursuguseid kirikuid, katedraali, muuseume ja linna sümbolit Clerigose torni. Kindlasti tuleb Portos olles võtta ette paadiretk allavoolu, sest just nii saate nautida parimat vaadet Ribeirale. Fundacao de Serralvese pargis asuv kaasaegse kunsti muuseum on teine objekt, mida kindlasti külastada tasub. Linna peamiseks vaatamisväärsuseks on aga jätkuvalt Vila Nova de Gaia veinikeldrid. Just siit transporditi portveini jõge mööda laia maailma.
Kuigi portveini valmistamiseks kasutatavad viinamarjad kasvavad Douro ehk „Kuldse jõe“ orus, on Vila Nova de Gaia majakesse võimalik minna nii paadi, bussi kui autoga. Rännates ringi autoga, avaneb võimalus näha paljusid mägede jalamitel asetsevaid ja viinamarjaistandustest ümbritsetud imekauneid külakesi. Neist kõige tuntum on Vila Nova de Fos Kua, kus paiknevad 23 000 aasta vanused looma- või abstraktsete kujutistega kaljujoonised.
 
Braga ja unustuste jõgi 
Portost põhja jääv Braga oli roomlaste ajal Galicia provintsi keskuseks, kuid araablaste okupatsiooni ajal tabas linna täielik häving. Kui kristlased linna taas üles ehitada otsustasid, tahtsid nad näidata kiriku vägevust, rajades sadu kirikuid, basiilikaid, kellatorne ja kabeleid ning ehtides nende interjööre tuhandete kroonlühtrite, roosikrantside ning Kristuse ja pühakute kujude ja maalidega. Üksnes hiiglaslik Braga katedraal on juba tõeline kindlus ja sestap ei ole imekspandav, et just Bragat peetakse Portugali usuelu keskuseks.
Mitmed Portugali põhjaosas asuvad linnad, nagu Valencia, Monsaun, Tui ja teised, on tuntud oma strateegilise tähtsuse poolest Hispaania ja Portugali vahel peetud ägedates lahingutes. Täna meelitavad need paigad külastajaid oma hästi säilinud kindlustusrajatiste ja maalilise Miño jõe oruga. Roomlased pidasid Miño jõge elavate ja surnute maailma lahutavaks unustuste jõeks. Inimesed uskusid, et see, kes läheb jõe teisele kaldale, unustab oma kodu ja isamaa. Roomlased olid uskumuse paikapidavuses nii veendunud, et kui Brutus oma vägedega jõe äärde jõudis, keeldusid sõdurid üle jõe ujumast. Nii pidi Brutus ise esimesena üle jõe ujuma ning seejärel vastaskaldalt iga sõdurit nimepidi hüüdma kinnitamaks, et ta mäletas endiselt kõike.

Miño jõgi läbib Peneda-Geresi loodusparki, mida ilmestavad järsud kuristikud, kõrged kaljurahnud, imekaunid joad ja paksud metsad. Pargi keskosas asub üheksa 10-16 km pikkust matkarada, mida on võimalik läbida nii jalgsi kui jalgrattaga. Enne teekonnale asumist on kindlasti soovitav soetada pargi kaart ja ka kompass, sest piirkond on väga ebatasane ja metsastunud ning eksimise korral võib abileidmine osutuda keeruliseks.
 
Hispaania vaatamisväärsused vaid kiviviske kaugusel 
Algarve on hea lähtepunkt Hispaania Andaluusia ja Gibraltari, „Vahemere akna“, piirkonna avastamiseks. Andaluusia pealinn Sevilla on üks Hispaania suurimaid linnu ja kuulus oma rikaste ja tuntud isikute poolest. Sevilla majanduslik õitseng algas mauride ajal ning kestis kuni hilise keskajani. Sevillast said alguse kõik Ameerika avastusretked. Linna viivad kitsad mägiteed täidavad külastajate südamed Sevilla romantilise õhustikuga. Vanas Santa Cruzi kvartalis paikneb kuninglik palee, lopsakasse rohelusse mässunud väljakutega tänavad ja lilleõites aiad. Sevilla katedraal, gooti arhitektuuri silmapaistvamaid meistriteoseid, on viimseks puhkepaigaks Christopher Columbusele. Katedraali kellatorni rajasid minaretina 13. sajandil araablased. Sevilla romantilisust aitab aga eriti esile tuua legend Carmenist, imekaunist tubakavabriku töölisest, kellest inspireerituna on sündinud mitmed kunstiteosed. Sevillast kirdes asub Cordoba, mille endist ilu on võrreldud Konstantinoopoli ja Bagdadiga. Cordoba linna muudab ainulaadseks seal asuv 9. sajandil ehitatud mauride mošee La Mezquita (pindala 24 000 m²), mis on üle elanud kõik valitsejad. Täna annab mošee tunnistust araablaste valitsusajast Pürenee poolsaarel. Pärast araablaste alistamist muudeti mošee katoliku katedraaliks (16. sajandil).

Gibraltari neem, üks Heraklese sammastest, on tõenäoliselt kogu Vahemere kõige olulisem strateegiline ja sõjaline punkt. Käesoleval hetkel kuulub Gibraltar Ühendkuningriigile, kuid võitlused selle 6.5 km² suuruse maatüki pärast kestsid aastasadu. Esmalt kuulus ala mauridele, seejärel hispaanlastele, kuni 1704. aastal okupeerisid Gibraltari britid. Kuigi 1713. aastal kinnistati poolsaar ametlikult Suurbritannia juurde kuuluvaks, ei leppinud hispaanlased olukorraga enne, kui Gibraltari elanikud 1967. aastal peetud referendumil oma truudust Ühendkuningriigile demonstreerisid. Tänapäeval meelitab Gibraltar paljusid hispaanlasi oma maksuvabade kauplustega, ülejäänud turistid naudivad aga maailma servas olemise tunnet. Gibraltari kalju tipust avaneb suurepärane vaade Marokole, Vahemerele ja Atlandi ookeanile. Samuti tasub külastada mauride kindlust, stalaktiidikoopaid ja ahvide reservaati. Viimane on ainsaks paigaks Euroopas, kus võib kohata vabas looduses elavaid ahve. Legendi kohaselt kuulub Gibraltar Ühendkuningriigile seni, kuni reservaadis leidub ahve.

Kuurordid on piirkonna tuntumaid ja elavamaid puhkekohti Albufeira (35 km Farost) ning sealt 35 km kaugusel asuv tempoka ööeluga noorte ja noortemeelsete lemmikpaik Praia da Rocha. Transfeer Faro lennujaamast Albufeirasse kestab u 45 min, Praia da Rochasse u 1,5 t.
Sihtkohas ootab teid Horizon Traveli esindaja, kes võtab teid lennujaamas vastu, viib läbi ekskursioonid ning on igati abiks võimalike probleemide lahendamisel.

Miks Portugal ja Algarve?

Portugali võlud on eestlaste jaoks veel suhteliselt avastamata, seega on ees ootamas palju üllatavat: kuldsed rannad, viinamarjaväljad ja mäed, kaunid valged külad künkanõlvadel, romantilised sadamad, rikkalik ajaloopärand. Siia on oma jälje jätnud erinevad kultuurid roomlastest maurideni. Muidugi ei saa unustada omaaegse Portugali suurimpeeriumi saavutusi kaunite linnade, kirikute ja uhke pealinnaga. Õnneks on Portugal suhteliselt väike maa ning auto, bussi või rongiga saab piisavalt kiiresti ja mugavalt ringi liikuda. Seetõttu on võimalik juba esimese korraga saada hea ülevaade selle maa erinevatest tahkudest, mille hulgas ärge unustage ka kohaliku köögi hõrgutisi ja heatasemelisi veine.

Pealinn Lissabon on unikaalse suurlinliku hõnguga kontrastiderohke linn, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Siit leiate palju erakordset arhitektuuri segamini mõnusa minnalaskmismeeleoluga, lahedaid ajaveetmiskohti ja põnevaid muuseume.

Portugali lõunapoolseim provints, Atlandi ookeani ääres paiknev Algarve, on maa kõige paremini välja arendatud kuurortpiirkond, mida iseloomustavad Euroopa parimate hulka kuuluvad kuldsed rannad, päikseline kliima, korralik valik hotelle ning eripalgelisi ajaveetmisvõimalusi ja vaatamisväärsusi nii lähiümbruses kui ka kaugemal. Ehk teisiti, siin on kõik, mida heaks puhkuseks vaja.

Algarve piirkond on oma laiade liivarandadega sobib igati perepuhkuseks. Lastele on siin mitu suurt veeparki, vahva mereteemaline park Zoomarine, lahedad laevasõidud.

Albufeira on Algarve üks populaarsemaid ja kaunemaid kuurorte, mille plussideks on romantiline vanalinn, hea hotellivalik, suur hulk erinevaid söögi-, joogi- ja lõbustuskohti ning aktiivne ööelu.

Praia da Rocha (e.k. kaljurand) on piirkonna ilusaimate randadega kuurort – laiad, kuldsed rannad vaheldumisi tulmekollaste liivakivikaljudega. Praia da Rocha on kaasaegne aktiivse ööeluga linn, mis on täis erinevaid apartemente ja hotelle. Samas on ta on suhteliselt väike ja kompaktne ning temas orienteeruda on väga hõlbus. Sobib hästi nii noortele, nooremeelsetele kui ka peredele.

 


ILM
Lõunaosa kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Maa põhjaosas on talved külmemad ja suved kuumemad.

keskmine päevane temperatuur
mai juuni juuli
21    26     29
keskmine öine temperatuur
13    17     19
keskmine merevee temperatuur
16    19     20

PORTUGAL MADEIRA - Maagiline saar keset ookeani

Madeira saar on loodusesõprade ja matkajate paradiis. Peamiseks vaatamisväärsuseks on saare lopsakas loodus, eukalüpti – ja loorberipuumetsad, aastaringselt õites troopilised aiad ja pargid. Mägisel maastikul on üle 2000 km vanu niisutuskanaleid-levadasid, mille ääres paiknevad matkarajad pakuvad põnevust erineva sportliku vormiga matkajaile. Madeira on ainus koht maailmas, kus aastasadu tagasi rajatud levadade süsteem on täies ulatuses säilinud ning kasutusel tänapäevalgi. Mäekülgedel paikevad matkarajad on ümbritsetud kaunist maastikust ja lopsakast taimestikust. Valida saab jalutuskäikude vahel loorberimetsaga kaetud mägedes või päikeselisel rannikul. Jalutamiseks on siin ka hulgaliselt parke ja aedu, täis lillevaipu ja põlispuid. Orhideed ja streliitsiad on ühed populaarsematest sisseostudest, mida reisilt kaasa tuuakse.
Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest.

Madeira saarestik asub Atlandi ookeanis, 900 km kaugusel Lissabonist ja 500 km kaugusel Aafrika rannikust. Saarestik koosneb neljast vulkaanilist päritolu saarest ja saarterühmast: Madeira ja Porto Santo saarest (ainsad kaks inimasustusega saart) ning Savage ja Desertase saarterühmast. Lennureis Lissabonist Madeira saarele kestab poolteist tundi. Saarestik oli tuntud juba roomlastele „Purpursaarte“ nime all. 15. sajandil taasavastasid ja koloniseerisid Madeira Portugali meremehed. Golfi hoovuse mõjul ei lange siin ookeani veetemperatuur kunagi 17 kraadist madalamale ja suvel ning sügisel on keskmine veetemperatuur 22 °C.
Madeira on saarestiku suurim saar. Saare pindala on 828 km², pikkus - 57 km ning maksimaalne laius - 22 km. Madeirat kutsutakse Atlandi ookeani pärliks – aastaringselt õitsevad siin lilled ja õhus võib tunda lavendlite lõhna. Saare pind on ebatasane. Madeira kõrgeimad tipud ulatuvad kahe kilomeetri kõrgusele; saarel on rajad, mis viivad mööda kustunud vulkaanidest, paksudest metsadest ja imetlusväärsetest jugadest. Saare lõunaosas asub UNESCO kaitse all olev miljonite aastate vanune laurisilva mets. Saarestiku pealinnas Funchalis elab üle 100 000 inimese. Pealinn asub ookeani kaldal ja on ümbritsetud mägedega, andes paigale unikaalse amfiteatrit meenutava kuju.
Saarestiku suurimaks staariks on aga kangestatud likööril põhinev vein Madeira. Tänu oma ainulaadsele tootmistehnoloogiale, säilib vein aastaid. Tänapäeva veinikollektsionäärid võivad teile pakkuda Madeira veine, mille vanus võib ulatuda kuni 1834. aastani. Lisaks veinile teatakse saart selle suurejoonelise uusaasta ilutulestikuvaatemängu poolest. Guinnessi rekordite raamatu kohaselt on tegemist maailma suurima tulevärgiga. Oma vulkaanilise päritolu tõttu puuduvad Madeiral liivarannad. Ookeani juurde pääseb spetsiaalsete treppide kaudu. Teisalt, Madeirast 40 kilomeetri kaugusel asuv Porto Santo saar tervitab külastajaid 9 km pikkuse, erakordselt selge veega ääristatud kuldse liivarannaga. Muuseas, saarel elas omal ajal ka Christopher Columbus ning täna asub kuulsa meresõitja majas muuseum.
Kliima on tervislik, aastaringselt sobiva temperatuuri ja niiskusega.
Madeiralased on lahked ning sõbralikud.
Häirivat massiturismi saarel silma ei hakka.
Juba 16. saj linnaõigused saanud Funchal on üks maailma maalilisemaid linnu ulatudes rannikult mööda mäekülgi üles 1200 m kõrgusele. Vanalinnas on põnevaid muuseume, kauneid kirikuid, rohelusse mattunud aedu ja parke ning hubaseid tänavakohvikuid.

Kliima: talv on pehme ja kohati vihmane; suvi aga kuiv, kuid mitte väga kuum. Keskmine õhutemperatuur on 22-25 kraadi. Tänu Golfi hoovusele on ookean on pidevalt soe - suvel 22°C ja talvel 18°C.


Temp. jaan veebr märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets
Õhk     19     19      19     20   20   22    25     26     26    24  22   20

 

Porto Santo - reis omapäi!

5000 elanikuga Porto Santo paikneb Madeirast 55 km kaugusel. Laevasõit ühelt saarelt teisele kestab u 2,5 tundi.
Porto Santo uhkuseks on 9 km pikkune puudervalge liivarand, mistõttu kutsutakse saart ka Ilha Douradaks ehk Kuldseks saareks. Pisike ja armas Porto Santo on ka üks siseturismi lemmiksihtkohti, kus armastab puhata ka Madeiral sündinud maailmakuulus jalgpallur Christiano Ronaldo.
Insel Porto Santo - Strand
Porto Santo pealinn on maaliline Vila Baleira, mida kaunistavad väike palmidega ääristatud promenaad, ohtrad lilleklumbid, kitsad munakivisillutisega tänavad ning ülesvuntsitud majakesed. Linnakese meeldivates kohvikutes ja restoranides on mõnus ja rahulik atmosfäär.

Hoogsat ööelu saarel ei ole, õhtuid veedetakse kas Vila Baleira või oma hotelli baarides, pubides ja restoranides.

Keskusest 5 km kaugusel paikneb Porto Santo kõrgetasemeline 18-rajaline golfiväljak. Sealsamas lähedal asub ka heatasemeline tennisekeskus Porto Santo Tennis Academy, kus on 6 valgustusega väljakut, millest üks on u 1000-le pealtvaatajale mõeldud võistlusväljak.
Saare tähtsaimate vaatamisväärsuste hulka kuulub Vila Baleira keskuses paiknev Kolumbuse muuseum. Traditsiooniliselt peetakse septembrikuus selle kuulsa Porto Santol elanud maadeavastaja auks ka festivali. Otse muuseumi taga asub saare peakirik Igreja Matriz. Saare lääneosas paikneb Quinta das Palmeiras, mis koosneb linnupargist ning pisikesest botaanikaaiast.
Porto Santo kõrgeim tipp on 516 m üle merepinna ulatuv Pico do Facho, kuhu sõiduteed pole ehitatud ning sinna pääseb vaid mööda üsna vintsutavat jalgrada.

 

Küsi lisa: asap@asaptravel.ee